Kõll. No-noh, mis nüüd tuli: e-kiri, messengeri sõnum, whatsapp või tänaseks ürgaegse GSM tehnoloogia tippsaavutus SMS äkki? Kõik on korras – e-kiri treenerilt järgmise kahe nädala treeningplaaniga. Loen ja imestan: homme vaba, ülehomme vaba, teisipäeval 3h omas tempos ja kolmapäeval samuti 3h omas tempos (kelle tempos siis veel kui ma enamasti üksi trenni teen). Neljapäevaks on planeeritud üldse ainult 1,5h.

Pole paha veidi hinge tõmmata aga panin treeningkavale siiski „Kangerti Kordaja“ juurde ning tulemuseks sain: T 3h ratast + jõusaal 1h, K 4h tempokat sõitu aeroobses tsoonis, N 1,5 eraldirattaga ja õhtul jõusaal. Juba parem, eks. Venitamised ja muu sportlase päevakavva kuuluv ei vääri eraldi mainimist. Reedest hakkab päris õige treening muidugi pihta ning hakkan anaeroobseid harjutusi SFRi ja erinevate tempolõikudega segama. Enamasti ikka 4-5 või pikemal päeval 6h korraga. Pean ennast piitsutama, sest laagris oli näha, et kui pikemalt pean maksimumi piiril panema, ei ole laktaaditaluvus just kõige parem. Ei midagi uut minu puhul, sest vajan alati vähemalt 1-1,5 kuud võidusõite, enne kui keha hakkab kõrget intensiivsust jälle kannatama. Olen varasematel aastatel proovinud ennast puhtalt treeningutega kevade esimesteks sõitudeks hoogu saada aga ei ole veel õnnestunud. Head võidusõidupäeva ei asenda mitte miski.

Laager oli asjalik. See tähendab, et sain palju uusi asju (mis on tõsi) ja tublisti kvaliteetset trenni teha. Temperatuur tegi rekordeid ja võrreldes eelmisel aastal samal ajal toimunud laagriga saime umbes kaks kihti riideid vähem selga panna ehk mõnigi kord päris lühikeste riietega sõita. Testid, mida tegime kokku kolmel päeval, kinnitasid samuti, et olen tubli sammu paremaks saanud. Üks salajane test, mille tulemus läks 601-lt vatilt 733-le tegi tuju täitsa heaks, vähemalt seni kui järgmise TTT lõigu ajal mind jälle reaalsusse tagasi toodi ja hetk varasem eufooria sisinal haihtus. Laagri viimasel päeval saime ebameeldivas tormituules enda grupiga kuidagi 5h täis aga päris plaanitud 6 tunni jaoks valisime halva suuna ja külm vihm sundis meid varem koju tagasi pöörama.

Nagu pealkiri (võib-olla peaksin selle üldse enda blogi lipukirjaks võtma) märgib, ei olnud ka sellel sissekandel tabavat algust või konkreetset lõppu, loogilist teemaarendust ega alati korrektset lauseehitust ka mitte.Tutvustangi oma tegevusi kaootiliselt, ehk sündmused ei ole alati täpses kronoloogilises järjekorras ja vajadusel on tegelaste nimed muudetud, et nende elu, tervist ja privaatsust kaitsta 🙂